Maipühad Dracula kodumaal Transilvaanias lennuga Riiast

Cluj-Napoca

Cluj-Napoca või lihtsalt Cluj on linn Rumeenia loodeosas Lõuna-Karpaatide jalamil ajaloolises Transilvaanias ning linna peetakse Dracula kodumaa mitteametlikuks pealinnaks.

Linn asub Someșul Mici jõe ääres ja seal elab ligi pool miljonit elanikku, nii et Cluj on riigis rahvaarvu poolest teisel kohal.

Rooma ajal oli praeguse Cluji aladel, mida toona kutsuti Napocaks, end sisse seadnud Rooma leegion, kes oli vallutanud Daakia kuningriigi. Pärast Rooma impeeriumi langemist ja suurt rahvasterändamist seadsid end Transilvaania aladele sisse ungarlased, kes asutasid 13. sajandil Cluji. Kuigi hilisematel sajanditel oli piirkond nii Osmani impeeriumi kui ka Austria-Ungari Habsburgide dünastia alluvuses, domineeris ungarlaste enamus piirkonnas kuni 19. sajandi lõpuni, mil moodustati Rumeenia kuningriik.

Kuid isegi pärast seda asutati Clujis ungarlaste ülikool ja kuni I maailmasõjani oli 80% Cluji elanikest ungarlased ning ülejäänud rumeenlasi sunniti madjariseeruma. Kui Transilvaania sai pärast sõda täielikult Rumeenia osaks, muutus sunniviisiline ungarlasteks muutmine sunniviisiliseks rumeenlasteks muutmiseks. Linna loodi teine ülikool, kus õpetati ainult rumeenia keeles ja 1960. aastatel liideti see ungarlaste ülikooliga, kaotades seega võimaluse omandada kõrgharidust naaberriigi keeles.

Täna on ungarlaste osakaal hinnanguliselt 20%, kuid paljude sajandite jooksul on nende domineerimine jätnud sügavad jäljed linna kultuuripärandisse. Omavahel elavad harmoonias nii mineviku vaim, mida tunneb kõige paremini vanalinnas, kui ka piirkonna majanduskeskuse elav õhustik. Rumeenia suurima ülikooli tudengite traditsiooniline meelelahutus on meeltmööda neile, kellele meeldivad peod, kõrtsid ja vilgas ööelu.

Mida näha:

Ühtsuse väljak, mida ümbritsevad gooti, renessansi, baroki ja neoklassitsistlikus stiilis hooned, mille esimestel korrustel on lugematul hulgal restorane ja kohvikuid;

15. sajandil ehitatud Püha Miikaeli kirik;

Ungari kuninga Mátyás I Corvini residents;

18. sajandil ehitatud Bánffy kindluse barokkstiilis ruumides on külluslik kunstimuuseum;

Transilvaania saja-aastane etnograafiamuuseum, kus on umbes 90 eri väljapanekut Cluji ja kogu piirkonna ajaloo kohta;

Õigeusu katedraali ees asuv kasitööliste turg, kust saab osta autentseid Rumeenia suveniire, traditsioonilisi tikitud riideid või kohalikke hõrgutisi;

Samuti tasub ronida nõlvale linna keskpargi lähedal, kust avaneb vaade linnale ja selle taga asuvatele mägedele.

FlyMeAway soovitab ka järgmist:

Sibiu

Rumeenia linn ajaloolises Transilvaania piirkonnas, mille Forbes on nimetanud kaheksandaks kõige idüllilisemaks elukohaks Euroopas.

Sibiu asub Rumeenia geograafilise keskpunkti lähedal, läbi linna voolab Cibini jõgi ja linnast lõunas kõrguvad Lõuna-Karpaadid.

Selle aastatuhande alguses elas linnas üle 150 tuhande elaniku, kellest üle 95% olid rumeenlased. Seda on oluline märkida, sest Sibiu on pikka aega olnud tänapäeva Rumeenia territooriumi kõige saksapärasem linn – seda näitab lisaks elanikkonna demograafiale kuni eelmise sajandi keskpaigani ka linna arhitektuur ja korrastatus, mis ei pruugi olla nii iseloomulik teistele Rumeenia linnadele.

Sibiu ei ole mitte ainult oluline transpordikeskus ja linn, mille sissetulek elaniku kohta on kõige suurem, vaid ka üks olulisemaid kultuurilisi ja ajaloolisi kantse Rumeenias, mis koos Luksemburgiga oli 2007. aastal Euroopa kultuuripealinn. Linna vaieldamatu keskaegne võlu, selle ümbruse lummav maastik ning sakslaste, rumeenlaste ja Austria-Ungari aegadest jäänud ungari vähemuse kultuuriline kooselu on teinud sellest Rumeenia ühe kõige atraktiivsema koha turistidele.

Mida näha Sibius?

Vanalinn

See on jagatud all-linnaks ja ülalinnaks, hoolikalt restaureeritud, hooldatud ja tõepoolest imeline. Enamik hooneid on säilinud keskajast, mil linna ehitasid saksa sisserändajad. Praegu täiendavad seda väikesed väljakud ja mugavad kohvikud.

Sibiu kindlus

Keskajal oli see üks Euroopa paremini kindlustatud tsitadelle ja tänapäevalgi hoitakse seda hoolikalt. Tasub vaadata nii torne ja bastione kui ka võluvat trepikäiku, mis ühendab kindluse ülemist ja alumist osa. Just siin asub Rumeenia vanim restoran, kus soovitame nautida romantilist õhtusööki.

Suur ja väike väljak

Hoolikalt restaureeritud gooti stiilis hoonete ja eri kirikutega ümbritsetud väljakud linna keskosas.

Brukenthali muuseum

Rumeenia vägevuselt teine kunstimuuseum, mis saanud nime Transilvaania keskaegse valitseja järgi. Lisaks Samuel von Brukenthali omanduses olnud esemetele on seal ka 1090 hollandi, flaami, itaalia eri koolkondade ja muidugi rumeenia, austria ja saksa kunstnike maale.

Sinaia

Sinaia, Karpaatide pärl, on väikelinn ja mägikuurort, mis asub Prahova jõe orus ja moodustunud Sinaia kloostri ümber. See asub looduspargi keskel, kus on keelatud noppida mägitaimi või saagida puid.

Tänapäeval armastavad linna need, kes tegelevad talispordiga või soovivad nautida karastavat mägiõhku ja kohalikku allikavett.

Sinaia kõrval asub üks Ida-Euroopa uhkemaid losse, Peleși loss, mis ehitati 19. sajandi lõpul neorenessansi stiilis Rumeenia kuninga Karl I suveresidentsiks ja jahilossiks. Selle 160 toas on Murano klaasist lühtrid ja saksa vitraažaknad ning seinad on kaetud Córdoba eriliselt töödeldud loomanahkadega. Lossis asub üks Kesk- ja Ida-Euroopa rikkalikumaid skulptuuride, maalide, mööbli, vaipade, gobeläänide, relvade ja turviste, kulla ja hõbeda, klaasi ning elevandiluu kollektsioone. Lossi ümbritseb itaalia neorenessansi stiilis terrassaed, kus saab näha skulptuure, purskkaevusid, marmorist urne ja lõvisid ning muid kunstiteoseid.

Brașov

Rumeenia suuruselt seitsmes linn, mis asub riigi keskosas. 12. sajandil hakkasid seda Ungari kuningate kutsel rajama saksa kolonistid, kes moodustasid linnu ja kaevandusi ning harisid maad. Linna kasvades hakkasid peamiselt käsitöö ja kaubandusega tegelenud sakslased üha enam tulusid suunama linna parendamisse ja kaunistamisse.

Tänapäeval meelitavad turiste mitte ainult Brașovit ümbitsevate Karpaatide pakutavad võimalused tegeleda talispordialadega, aga ka linn ise oma hoonetega, mis on ehitatud eri arhitektuurilistes stiilides, nagu Brașovi kindlus ja imeline Püha Nikolai kirik, samuti hoolikalt säilinud märke eelmise aastatuhande algusest.

Külastage Brașovi musta kirikut, mis sai nime pärast 17. sajandi lõpus möllanud tulekahju. Musta kirikut peetakse suurimaks gooti stiilis kirikuks Viinist ida pool.

Brani loss

Umbes 30 km kaugusel Brașovist asub Brani küla. Turistidele meeldib siinne Brani loss, kus omal ajal tegutses Vlad Dracula. Bram Stokeri kuulsas romaanis kujutatakse kivikindlust kui krahv Dracula kodu.

Hunedoara

Transilvaania edelaosas asuv linn, mida külastavad turistid peamiselt Vajdahunyadi kindluse tõttu.

See on Rumeenia suurim gooti stiilis kindlus, mis ehitati esmakordselt vana roomlaste asula kohale, kuid 15. sajandi keskel sai sellest Transilvaania valitseja János Hunyadi kodukoht, kes muutis selle maakonna üheks kõige muljetavaldavamaks kindluseks. 15. sajandil kuulus loss Hunyadidele, ühele silmapaistvamale ungari aadlike perekonnale.

Vajdahunyadi kindlus on suurepäraselt säilinud ja üks parimaid näiteid keskaegsest arhitektuurist ja kunstist. Kindlusel on muljetavaldav tõstetav sild, mitu avarat sisehoovi, kaks suurt saali ja lugematu arv torne.

Deva

Deva on Hunedoara maakonna halduskeskus Transilvaanias ning seda tuntakse Rumeenia riikliku võimlemiskeskuse poolest, kus on treeninud riigi tuntud olümpiavõitjaid. Siinse vulkaanilist päritolu mäe tipus asub 11. sajandi Rooma-aegne Deva kindlus, mida praegu taastatakse.

Alba Iulia

Alba Iulia on Mureși jõe kaldal asuv linn, mis on iidsetest aegadest olnud oluline kohalikele vähemustele – saksidele ja ungarlastele. Arheoloogide sõnul on see üks vanimaid inimasulaid Rumeenia territooriumil. Rooma ajal oli see suurim sõjaline ja majanduslik keskus ning loodi kui Rooma miniatuurne koopia. Keskajast alates asus Alba Iulias katoliku kiriku piiskopkond. Alba peamised vaatamisväärsused on vanalinn ja kindlus.

Sighișoara

12. sajandil asutatud ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv linn on üks Rumeenia keskaegseid juveele. Selle vanalinnast leiad suurepäraselt säilinud kitsad munakivitänavad, lugematul hulgal torne, sakslaste bürgerimaju ja uhkeid kirikuid. Kuulus on ka kindlus, kuigi populaarsuselt ei ületa Sighișoaras miski Vlad Dracula sünnikohta.

Biertan

Ajalooliselt väga oluline küla Rumeenias, iga-aastane sakside järeltulijate kohtumispaik. Viinamarjaistanduste keskel asuvas Biertanis on üks Rumeenia muljetavaldavamaid kindlustatud kirikuid – täpsemalt terve hilisgooti stiilis kompleks, mida vaenlastel oli keskajal praktiliselt võimatu hõivata.