Mäed, ookean ja siider - puhkus Astuuria kuningriigis

Biskaia lahe läänerannikul, Hispaania põhjaosas asub Astuuria autonoomne piirkond. Astuuria piirneb Kantaabria, Castilla y Leóni ja Galiciaga ning on koduks enam kui miljonile inimesele. Enam kui neli viiendikku Astuuriast on mägine. Põhjast lõuna suunas liikudes lähevad Atlandi ookeani rannikutasandikud üle mägedeks, mis ümbritsevad Nalóni jõe orgu, kuhu on koondunud suurem osa elanikest ja peamine tööstuslik tootmine. Lõunas pürgivad taeva suunas Kantaabria lumised tipud ja asub rahvuspark.

Nagu kõikjal Euroopas, on maaelanikud tasapisi kolinud Astuuria peamiste linnade – milleks on Oviedo, Avilés ja Gijón – kolmnurka. Piirkond, erinevalt suuremast osast Hispaaniast, on alati olnud põllumajanduses vähearenenud. Ranniku parasvöötmelises kliimas kasvavad kõige paremini nisu, hirss, uba, kartul ja mais. Huvitaval kombel on Astuuria põllumajandus, sealhulgas loomakasvatus, alati olnud kollektiivse suunitlusega ning mägikarjamaad olid kõigi ühises kasutuses kuni 20. sajandini. Praegu on juhtiv põllumajandussektor loomakasvatus, kus domineerivad lambad, hobused ja 19. sajandi lõpus Šveitsist toodud veised.

Astuuria peamine majanduslik rikkus on olnud selle kivisöemaardlad, mida jagub 2600 ruutikilomeetrile. Seetõttu on Astuuria Hispaania peamine kaevandus- ja metallurgiapiirkond ning suurim tsingitootja. Toodetakse ka klaasi, toiduaineid, jooke, tubakat ning naha- ja tekstiiltooteid.

Astuuria kui sõltumatu kristliku kuningriigi kuulutasid 8. sajandil välja läänegooti aadlikud ning sajandite jooksul laienes see nii edelasse kui itta, hõivates praeguse Galicia ja Kantaabria alasid. Oviedo kujunes juba üsna pea Astuuria pealinnaks (välja arvatud neli sajandit varakeskajal), olles üks vähestest Hispaania linnadest, mida araablased kunagi ei vallutanud. Astuuria kuningriigi ja Oviedo ajaloolised mälestusmärgid on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Oviedo kesklinn on mõeldud peamiselt jalakäijatele. See on ka parim viis kõigi oluliste arhitektuurimälestiste vaatamiseks, millest suurem osa on religioosse iseloomuga – San Salvadori katedraal koos 9. sajandil ehitatud Cámara Santa kabeliga, San Miguel de Lillo kirik, Santa María del Naranco kirik, San Julián de los Pradose basiilika ja ainus hästi säilinud roomlaste-eelse arhitektuuriga veevõtukoht Euroopas, La Foncalada (9. sajand).

Linnas näeb igal sammul ka tänapäevaseid monumente, skulptuure ja purskkaevusid, see on väga puhas ja korras ning on mitmel korral pälvinud Hispaania puhtaima linna tiitli. Ka kultuurielu on siin tasemel – religioossete ja ilmalike pidustuse seas on kõige kuulsam Astuuria printsessi auhinnatseremoonia Campoamori teatris, mis on kui Hispaania Nobeli preemia kaheksas kategoorias. Woody Allen on siin filminud osa filmist "Vicky Cristina Barcelona" ja pühendanud linnale rea komplimente.

Oviedo juurtega on Vormel 1 tšempion Fernando Alonso, kelle muuseumi saab näha lähedalasuvas Cayési külas, ja Hispaania kuninganna Letizia. Ilmselt on nemadki maitsnud ikoonilist Astuuria jooki – õunasiidrit, millega kohalikud lõpetavad iga tõsisema eine, juues klaasi ühe lonksuga tühjaks, valades traditsiooni kohaselt viimased tilgad põrandale, mis on ettenägelikult olnud kaetud saepuruga.

FlyMeAway soovitab

Milliseid varjatud kalliskive leiab Astuuria kuningriigis väljaspool suuremaid linnu?

Vahest Cudillero – väike sadam ja kaluriküla, kus on alla viie tuhande elaniku, kellest suurem osa käib tõesti merel, mitte ei teeninda pilte klõpsutavaid turiste. Seal leiab veel üksildasi randu, kus paljajalu käia, ning on tore vaadata nõlvale rajatud värvilisi maju, mis ümbritsevad sadamaväljakut.

Tore on ka vana kalurilinn San Vincente de la Barqueira – maaliline väikelinn Kantaabria mere rannikul, mille taustal on rahvuspargi Picos de Europa lumised mäetipud. Linn ise on huvitav kogum kultuurimälestisi vanalinnas ja seal on 16. sajandil ehitatud 28 võlviga sild. Mere kohalolu näeb pea igas San Vincente restoranis, kus pakutakse suurepärase kvaliteediga kala ja mereande, aga ka kohalikku hautist värskelt püütud tuunikala ja kartulitega.

Eelnevatega samal tasemel on Comillas – linn, kus näeb tervet rida originaalseid ja kauneid hooneid. Nende autoriteks on 19. sajandi Hispaania arhitektid. Moderniste inspireeris linnaelanik Antonio López, kes läks Kuubale, teenis seal terve varanduse tubakakasvataja, laevaomaniku, pankuri ja orjapidajana ning koju naastes sai linna markiisiks, püüdes sünnikohale oma tänu avaldada.

Loodussõbrad ja mägimatkajad tunnevad piirkonda eelkõige Picos de Europa poolest, mis on Kantaabria mägede ligi 20 kilomeetri pikkune osa, kuhu kuulub 11 küla rohelistes orgudes, üle 2600 meetri kõrgused lumised mäetipud, mitmed maailma sügavaimad koopad, ligipääsmatud kuristikud, mida valvavad tähelepanelikud kotkad, ja imekaunid mägijärved. Rahvuspark Picos de Europa asub Atlandi ookeanile nii lähedal, et suurte maadeavastuste aegadel võisid Ameerikast naasvad meresõitjad juba kaugelt näha lumiseid tippe ja kergendatult hingata, kuna oli jõutud Euroopa kontinendini