Poola kultuuripärl Kraków lihavõtetel lennuga Riiast

Poola suuruselt teine linn, mis asub riigi lõunaosas, Wisła jõe ülemjooksul, ja millel õnnestus vältida II maailmasõjas varemeteks muutumist – see on Kraków.

Endine kuningriigi pealinn, mille vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, ühendab muretult rikkaliku ja täiuslikult säilinud Kesk-Euroopa linna pompoossuse ja vanu traditsioone täis ülikoolilinna nooruslikkuse.

Kuni 10. sajandini asustasid piirkonda lääneslaavi hõimud, kuid 966. aastal maad ühendati ja võeti vastu katoliku usk. Järgmisel sajandil loodi Poola kuningriik, mis pärast killustumist paaril järgneval sajandil naasis endise suursugususe juurde 14. sajandi alguses. 1611. aastal kolis Poola pealinn Varssavi, mis andis tugeva hoobi linna majandusele ja krakovlaste eneseuhkusele. Järgmistel sajanditel kontrollis Krakówit Austria ning alles 1918. aastal saadi taas osaks Poolast.

Kohalikud kannatasid rängalt II maailmasõja ajal, mil Saksa kuberner mõistis ülikooli õppejõud surma ja vähemalt 55 000 kohalikku juuti saadeti Auschwitzi koonduslaagrisse.

Jäädes sõja järel NSVL mõjualasse, muutus Krakówi ümbrus üheks Poola tööstuskeskustest. Linna lähistele rajati tekstiili- ja toidutööstuseid ning metallitöötlemis- ja keemiatehaseid. Rasketööstuse töölistel oli oluline roll sotsialismi alt vabanemisel ning majandusliku toimetuleku tagamisel turbulentsetel aastatel pärast võimu vahetumist.

Tänane Kraków on täis vaatamisväärsusi, mida tervikuna kirjeldatakse ka suurepärase näitena euroopalikust linnaplaneerimisest. Siin on harmooniliselt arenenud ja säilinud pea kõik arhitektuuristiilid alates varasest romaani stiilist kuni modernismini välja. Enamik vaatamisväärsusi on säilinud algsel kujul ja autentse viimistlusega.

Nagu vanalinnades sageli, tasub ringkäiku alustada selle südamest. Krakówis on selleks turuväljak – kultuuri, äri ja ajaloolise linnakeskuse süda. Üht vanimat Euroopa väljakut ümbritsevad arhitektuuripärlid koguni 14. sajandist. Siin on nn kalevikaupmeeste maja ehk hoone, mida peetakse Euroopa esimeseks universaalkaupluseks, kus müüdi lisaks kangale ka lukskaupu idamaadest: nahka, vaha ja vürtse. Kui ostlemine ei paku huvi, võib kiigata ülemistel korrustel olevasse muuseumi, kus asub riigi kõige suurem 19. sajandi Poola maalikunstnikute ja skulptorite tööde näitus.

Turuväljaku vastas tasub tutvuda Maria kirikuga, kus asub maailma suurim gooti stiilis altar ja vaateplatvorm, kuhu pääseb mööda 300 trepiastet.

Krakówi olulisuselt teiseks kohaks peetakse mäe tipus seisvat Waweli kuningalossi, mis on samuti UNESCO nimekirjas ja mis jääb vanalinnast veerandtunnise jalutuskäigu kaugusele. Loss oli Poola kuningate residents 13. kuni 17. sajandini, nüüd on seal muuseum. Samas näeb ka Waweli katedraali ja jõe kõrval olevat loheskulptuuri, mis tõepoolest purskab kurgust tuld.

Kraków pakub vaatamiseks mitmeid huvitavaid kohti vanalinnas ja väljaspool seda – juudi kvartal, ülikool, eri väljakud, aiad ja kirikud.

Mainiksime ka mõnda kohta, mida tasub näha väljaspool Krakówit:

Wieliczka soolakaevandus (samuti UNESCO nimekirjas), mis ei valmista pettumust ka neile, kes esmalt kahtlevad, kas säärast kohta ikka on mõtet külastada. Kaevandustööliste nikerdatud soolaskulptuurid ning järved ja grotid, mis on parimates kohtades valgustatud, võivad panna õhku ahmima. Kõigile vaatamiseks on vaid 2% kogu 245 km pikast ja 327 m sügavast labürindist, mis kulgeb üheksa korrust maa alla.

Enamik Krakówi külastajaid sõidab ka Auschwitzi ehk Oświęcimi koonduslaagri muuseumisse, mis jääb linnast 70 km kaugusele. Muuseumis on säilinud suurem osa laagri algsetest ehitistest, aedadest ja vangidelt äravõetud esemetest. Ohvrite mälestus, mida hoiab elus pidev külastajate voog, annab lootust, et säärased kuriteod enam ei kordu.