Sarmikas Sardiinia lihavõttepühadel Riiast

Vahemere suuruselt teine saar, Itaaliale kuuluv autonoomne piirkond Sardiinia, mida peavad paradiisiks nii ranna- kui ka ajaloosõbrad. Saar jääb Apenniini poolsaarest läände, vaid 12 km kaugusele prantslaste Korsikast, mida on Sardiinia põhjarannikult selgel päeval hästi näha.

Sardiinia on nagu väike iseseisev kontinent – enda keele, ajaloo, tavade, looduse ja kokakunstiga. Loomulikult on linnades ja rannikuäärsetes kuurortides, mis rahuldavad ka nõudliku maitse, olemas kõik, et elada moodsat elu. Kui aga suunduda turistiküllastest paikadest kaugemale, avaneb võimalus peatuda kesk maaelu vaikust, kus mäejalamitel laiuvad tammemetsad ja orgudes uhked oliivi- ja männisalud, kus heinamaadel sammuvad tuhanded lambad. Võite leida tühjana eest mõne saare 250 rannast, mis katavad kokku 1800 km mereäärt, kuid on kõik säravvalge liiva ja uskumatult selge veega.

Sardiinia maastik on üsna mägine – mäeahelikud läbivad saare keskosa ja lõppevad selle idarannikul teravate kaljudega. Tasast maad leiab üldiselt vaid lõunas ja läänes. Põhjast ja lõunast oleks Sardiinia kui pisut laiali venitatud ning selle mõlemas otsas on pisikesed vulkaanilise päritoluga saared. Tuntud on Sardiinia ja Korsika vahel asuv La Maddalena saarestik. See koosneb asustatud Maddalena saarest ja 61 asustamata saarekesest, millest enamik on üksildased mererahnud. Üks arhipelaagi saartest, Budelli, sai kogu maailmas tuntuks tänu Itaalia režissööri Michelangelo Antonioni filmile "Punane kõrb". Saare 12-kilomeetrine rand on punaka varjundiga tänu roosadele merekarpidele, mille peened osakesed on segunenud rannaliivaga. Saarestik ise kuulutati kahekümne aasta eest Itaalia rahvuspargiks.

Sardiinia maapõu on mineraalide poolest rikas ning saare jõed toodavad rohkem elektrit kui saarlastel endal vaja. Siin valmistatakse ka suurepärast Pecorino juustu ja kohalikku veini. Kalapüük ja -töötlemine on hakanud arenema alles viimastel aastatel.

Cagliari

Cagliari – Sardiinia suurim ja vanim linn ning halduskeskus – asub saare kaguosas, Türreeni mere rannikul. Cagliari on ka samanimelise provintsi pealinn ja üks Vahemere suurimaid sadamaid. Keskajal sai Cagliarist oluline poliitiline, religioosne ja hariduslik keskus, mis on nüüd tuntud ka oma juugendarhitektuuri poolest. Kahjuks sai linn Teise maailmasõja ajal kõvasti kannatada ja kuigi see taastati suhteliselt kiiresti, kadusid just paljud kõige vanemad hooned. Ühelt poolt ümbritseb linna Inglite laht (Golfo degli Angeli), teiselt poolt külgnevad sellega viljakad maad. Ka linnas sees on suured rohealad, mis teevad sellest ühe kõige rohelisema linna Itaalias. Eriti imetlusväärne on Molentargiuse park, kus koskede ja vahemereliste männisalude kõrval on ka roosade flamingodega asustatud järv. Vanalinna arhitektuuri iseloomustavad jõukamate kodanike häärberid ja lossid, lugematu arv kirikuid ja käänulisi tänavaid, mille peamiseks ülesandeks ei olnud mitte ainult liikumisvabaduse tagamine, vaid ka akende kaitsmine kuuma suvepäikese ja halastamatute talviste mistraalide eest. Cagliari rikkalikust ajaloost annavad tunnistust ka Pisa vabariigi valitsemise ajal ehitatud 42 m kõrgune Elevanditorn ja selle 36 m kõrgune "vend", mis sai nime St. Pancrazio järgi. Lisaks on siin ligi 20 sajandit tagasi kaljusse raiutud Vana-Rooma amfiteater ning Püha Maarja katedraal elegantsete sammaste, imeliste keskaegsete lae- ja seinamaalingute, kullatud küünlajalgade ning flaami ja romaani maalikunsti meistriteostega.

Nora

Muistne asula, mida peaksid nägema kõik muinasajaloo ja -elustiili huvilised, sest nii hästi säilinud antiiklinna jäänuseid pole me planeedil just palju. Nora jääb Cagliarist ligi 45 km läände ja legend räägib, et selle asutasid iidsed foiniiklased, kelle juhatas Sardiiniasse jumal Hermese poeg. Foiniiklaste ja kartaagolaste aegadest on säilinud nekropol, eri jumalatele pühendatud pühamud, roomlastest aga amfiteater ja muud tolle ajastu märgid.

Su Nuraxi di Barumini

Väike Barumini küla jääb Cagliarist ligi tunnise autosõidu kaugusele. Küla on kuulus tänu selle kõrval asuvale UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud suurimale nuraagi tsivilisatsiooni kompleksile. Sardiinias on pronksiajast pärinevaid megaliitseid torne kokku umbes 7000. Barumini kompleks koosneb ühest peatornist ja neljast väiksemast üksteisega ühendatud tornist. Sisehoovi ümbritseb seitsme torniga müür.

Sant'Antioco saar

Vahemere suuruselt neljas saar, mida ühendab Sardiiniaga iidsete roomlaste loodud kunstlik maakitsus ja mis asub pealinnast umbes tunnise autosõidu kaugusel. Saarel on ligi 12 000 elanikuga samanimeline linn. Seda külastavad nii Cagliari elanikud kui ka turistid, et tutvuda linna ajaloolise keskusega ja näha saarel asuvaid iidseid monumente: Rooma silda, iidset akropoli, 11. sajandil ehitatud basiilikat ning foiniiklaste ja kartaagolaste nekropole. Kindlasti jääb meelde ka arheoloogia- või etnograafiamuuseumi külastus ning 19. sajandil ehitatud kindlus.